Feromonu slazds ābolu kožu 1-slazds

Pakis on 1-kaetud kartongist püünis, 2-feromoonkapslit, 2-liimistatud kleeppõhja ja 2-kinnitusdetaili. NORM 1 püünis ühe õunapuu kohta ÕUNAMÄHKURI (Cydia pomonella) ehk kõnekeeles õunaussi valmikud on väikesed, ca 10 mm pikkused pruunikashallid liblikakesed. Tiibade siruulatus on umbes 20 mm ja esitiibadel on iseloomulik muster. Nende lendlus toimub hämaras sooja ja vaikse ilmaga; päeval istuvad nad märkamatult puutüvedel või okstel. Peale lendlust ja paaritumist muneb emasliblikas ühekaupa munad viljadele või lehtedele. 7-14 päeva möödudes kooruvad munadest röövikud, kes toituvad viljades kuu kuni poolteist, siis lahkuvad ja otsivad talvitumiskoha enamasti koorepragudes, kus ka eelnevalt nukkuvad. Õunamähkuri valmik (liblikas) nii avatud kui ka kokkupandud tiibadega, millisena teda enamasti liimpõhjalt leiame; paremal õunamähkuri röövik kahjustatud õunas. Kasutades oma aias 2-5 feromoonpüünist saate avastada õunamähkuri olemasolu aias, hinnata püünispüükide põhjal, kas pritsimine on vajalik, vajaduse korral viia pritsimine läbi õigel ajal. Kasutades püüniseid suuremal arvul saate õunamähkuri liblikate väljapüügi abil vähendada tema arvukust. Püünise kokkupanek: Püünise põhjatahu otsad murtakse üles. Liimistatud põhjade paar tõmmatakse lahti ja üks liimpõhi asetatakse liimiga ülespoole põhjatahule. Liimpõhja keskele asetatakse kummist feromoonkapsel (dispenser). Läbi aukude pannakse kinnitusdetailid, mille abil püünis kinnitatakse oksa külge. Püünis riputatakse võimalikult horisontaalselt õunapuu lõuna-või läänepoolse välimise oksa külge, nii et ta oleks varjatud otseste päikesekiirte eest. Feromoonpüüniste kasutamisel õunamähkuri jälgimiseks (monitooringuks) riputatakse need umbes silmade kõrgusele, nii et neid oleks võimalik iga nädal kontrollida. Selleks avatakse püünis otsast ja eemaldatakse spaatli või noaotsa abil putukad liimpõhjalt ning registreeritakse õunamähkurite arv püünises. Kui kontrollimisel osutub, et liimpõhi on väga tolmunud või putukate ja prahiga kattunud, tuleb ta asendada uuega. Kui püünised on nädala jooksul püüdnud rohkem kui keskmiselt 5 liblikat püünise kohta, soovitatakse teha pritsimine insektitsiidiga 7-14 päeva möödudes. Nimelt kulub õunamähkuri liblika munetud munade valmimiseks ja nendest röövikute koorumiseks ilmastikust olenevalt erinev aeg, aga pritsimine peab sattuma perioodile, mil röövikud on veel noored ega ole jõudnud tungida viljadesse. Pärast pritsimist tuleks õunamähkuri lendluse jälgimist jätkata ja kui püünisesse sattunud liblikate arv tõuseb uuesti üle tõrjekriteeriumi, so üle 5 liblika nädalas, tuleks läbi viia teinegi pritsimine. Selle aeg valitakse juba vastavalt kasutatava insektitsiidi juhendile (tavaliselt 2-3 nädalat peale esimest pritsimist). Kui püünispüügid on alla, tõrjekriteeriumi, on soovitav mitte pritsida! Sellega säästate loodust Ja hoiate kokku asjatud kulutused insektitsiidile. Õunamähkuri arvukuse kasvu ärahoidmiseks oma aias, soovitame riputada aeda püüniseid kahjurliblikate väljapüüdmiseks. Õunamähkuri liblikate väljapüük feromoonpüünistega sobib selle kahjuri tõrjeks väga hästi just koduaedadesse, kus ei soovita üldse kasutada või kasutatakse võimalikult vähe insektitsiide. Väljapüügiks tuleb arvestada püünis iga täiskasvanud õunapuu või kahe noore puu kohta, ning riputada need kindlasti kõrgemale, soovitavalt 2-3 m kõrgusele, kuna õunamähkuri liblikad lendlevad peamiselt õunapuu krooni ülemises kolmandikus. 3-4 nädala möödudes tuleks selleks ajaks enamasti juba parasjagu tolmunud ja putukate ning prahiga kattunud liimpõhi püünised kindlasti välja vahetada. Kui õunamähkuri lendlus kestab kauem (see oleneb peamiselt ilmastikust), tuleks juuli keskel välja vahetada nii liimpõhi kui ka dispenser. Kui tagavarakapslit ei vajata, võib seda suletud pakendis jahedas kohas säilitada ja kasutada järgmisel kevadel. NB! Põhjadel kasutatav liim on väga kleepuv ega ole veega maha pestav. Käte puhastamiseks võib kasutada tavalist või lakibensiini (white spirit); vähem efektiivne on toiduõli vmt. Kui püünise korpus pole ilmastikust liialt rikutud, võib teda järgmisel aastal uuesti kasutada, kuid ainult sama putukaliigi jaoks. Õunamähkuri kahjustuse märgatav alanemine saavutatakse tavaliselt 2-3-aastase väljapüügi tulemusena. Et hoida ära kahjuri arvukuse uus tõus aias, tuleks seal püüniste kasutamist jätkata edaspidigi.

NORM 1 püünis 2-3 m hernepeenra kohta. Suuremal põllul panna püünised ümberringi umbes 20 m vahedega ning lisaks mõned keskele Hernemähkuri liblikate väljapüük feromoonpüünistega sobib hästi koduaedadesse, kus ei soovita kasutada või kasutatakse võimalikult vähe insektitsiide. Hernemähkuri röövikud on u 6mm pikad valged või kollased tumedate peadega ussikesed. Nad põhjustavad herneste ussitamist juulis-augustis. KASUTAMINE Kasutades hernemähkuri feromoonpüünist, saate avastada selle kahjuri olemasolu oma aias ja hinnata püünispüükide abil tema arvukust, et otsustada keemilise tõrje vajalikkuse üle. Kasutades püüniseid suuremal arvul, saate hernemähkuri liblikaid välja püüdes vähendada selle kahjuri arvu aias (nn massilise väljapüügi meetodil). Kui püünispüügid on alla 5-10 liblika ööpäevas, on soovitav mitte pritsida! Sellega säästate loodust Ja hoiate kokku asjatud kulutused insektitsiidile. Feromoonpüünis on väike plastikmajake, kuhu pannakse kuivamatu liimiga sisepõhi ja feromooniga - immutatud kapsel. Püünis meelitab liblikad majakesse, kus nad liimipõhjale kinni jäävad ja hukkuvad. NB! Põhjadel kasutatav liim on väga kleepuv ega ole veega maha pestav. Käte puhastamiseks võib kasutada tavalist või lakibensiini (white spirit); vähem efektiivne on toiduõli vmt. Püünise kokkupanek Püünise põhjatahu otsad murtakse üles. Liimpõhjad tõmmatakse lahti ja üks liimpõhi asetatakse liimiga ülespoole püünise põhjale. Liimpõhja keskele asetatakse kummist feromoonkapsel. Läbi aukude pannakse kinnitusdetailid, mille abil püünis kinnitatakse oksa külge. Tagavarakapslit säilitada suletud pakendis jahedas kohas. PAKEND 1 plastikpüünist, 2 feromoonkapslit, 2 liimistatud kleeppõhja, 2 kinnitusdetaili. HERNEMÄHKUR Hernemähkuri valmikud on hallid või pruunid, külgedelt kollaste märgistustega väikesed liblikad, tiibade sirulaiusega 12-16 mm. Hernemähkur hakkab lendlema herne õitsemise ajal (juuni/juuli). Emasliblikad munevad oma vastsed hernekaunadele, kellest kooruvad röövikud, kes põhjustavadki nn herneste ussitamist. Röövikud on valged või kollased, tumedate peadega ning umbes 6 mm pikad. Röövikud rändlevad taimes, enne kui sisenevad kauna, millest nad toituvad kuni kuu aega. Röövikud väljuvad kaunast seda pidevalt süües ning jäävad kookonites mulda talvituma. Röövikud on kõige aktiivsemad juulis-augustis.

Pakis on 1-kaetud kartongist püünis, 2-feromoonkapslit, 2-liimistatud kleeppõhja ja 2-kinnitusdetaili. PLOOMIMÄHKURI (Grapholita funebrana) valmikud on tumepruunide eestiibade ja metalselt läikivate pruunikashallide tagatiibadega väikesed liblikad, tiibade sirulaiusega 14-15 mm. Tiibade välisserval on hele rant. Liblikate lendlus toimub hämaras, sooja ja vaikse ilmaga pärast ploomipuude õitsemist ühe kuni kahe kuu jooksul. Emasliblikad munevad peale lendlust ja paaritumist noortele viljadele munad, millest 7-10 päeva pärast kooruvad röövikud, kes sisenevad viljadesse. Sisenemisava kohale tekib iseloomulik läbipaistev kummitaoline tilgake. Röövik toitub viljas 17-50 päeva, täites selle luu ümbruse ekskrementidega. Kahjustatud viljade kasv peatub ja nad varisevad enneaegselt. Täiskasvanud, 12-15 mm pikkused roosakaspunase keha ja pruuni peaga röövikud siirduvad puude tüvedele, kus talvituvad kookonites korba all ja koorepragudes, mõnikord ka maapinnal. Ploomimähkuri valmik pealt- ja külgvaates ning röövik kahjustatud ploomis. Feromoonpüünis ploomimähkurile Kasutades 2-3 ploomimähkuri feromoonpüünist, saate avastada selle kahjuri olemasolu oma aias ja hinnata püünispüükide abil tema arvukust, et otsustada keemilise tõrje vajalikkuse üle. Kasutades püüniseid suuremal arvul (üks iga täiskasvanud puu kohta), saate ploomimähkuri liblikaid välja püüdes vähendada selle kahjuri arvu (nn massilise väljapüügi meetodil). Püünise kokkupanek Püünise põhjatahu otsad murtakse üles. Liimistatud põhjade paar tõmmatakse lahti ja üks liimpõhi asetatakse liimiga ülespoole põhjatahule. Liimpõhja keskele asetatakse kummist feromoonkapsel (dispenser). Läbi aukude pannakse kinnitusdetailid, mille abil püünis kinnitatakse oksa külge. Püünis riputatakse võimalikult horisontaalselt puu lõuna-või läänepoolse välimise oksa külge, nii et ta oleks varjatud otseste päikesekiirte eest. Feromoonpüünise kasutamisel ploomimähkuri jälgimiseks (monitooringuks) riputatakse need umbes 2 m kõrgusele, nii et neid oleks võimalik iga nädal kontrollida. Selleks avatakse püünis otsast ja eemaldatakse spaatli või noaotsa abil putukad liimpõhjalt ning registreeritakse ploomimähkuri liblikate arv püünises. Kui kontrollimisel osutub, et liimpõhi on tolmunud või putukate ja prahiga kattunud, tuleb ta asendada uuega. Kahjuri hulgalisel esinemisel, kui püünised püüavad nädalaga 10 või rohkem liblikat keskmiselt ühe püünise kohta, on soovitav läbi viia pritsimine ja jätkata ka pärast seda ploomimähkuri arvukuse jälgimist, et otsustada teise pritsimise vajalikkus. Kui püünispüügid on alla tõrjekriteeriumi, on soovitav mitte pritsida. Sellega säästate loodust ja hoiate kokku asjatud kulutused insektitsiidile. Kahjuri arvukuse edasise tõusu vältimiseks soovitame suurema arvu püüniste väljariputamist (s-o. massilist väljapüüki). Ploomimähkuri liblikate väljapüük feromoonpüünistega sobib selle kahjuri tõrjeks väga hästi just koduaedadesse, kus ei soovita üldse kasutada või kasutatakse võimalikult vähe insektitsiide. Väljapüügiks tuleb arvestada püünis iga täiskasvanud ploomi või kahe noore puu kohta, ning riputada need kindlasti kõrgemale, soovitavalt 2-3 m kõrgusele, kuna ploomimähkuri liblikad lendlevad peamiselt puu krooni ülemises kolmandikus. 3-4 nädala möödudes tuleks selleks ajaks enamasti juba parasjagu tolmunud ja putukate ning prahiga kattunud liimpõhi püünised kindlasti välja vahetada. Kui liblikate lendlus kestab kauem (oleneb peamiselt ilmastikust), tuleks juuli teisel poolel välja vahetada nii liimpõhi kui ka dispenser. Kui tagavarakapslit ei vajata, võib seda suletud pakendis jahedas kohas säilitada ja kasutada järgmisel kevadel. NB! Põhjadel kasutatav liim on väga kleepuv ega ole veega maha pestav. Käte puhastamiseks võib kasutada tavalist või lakibensiini (white spirit); vähem efektiivne on toiduõli vmt. Kui püünise korpus pole ilmastikust liialt rikutud, võib teda järgmisel aastal uuesti kasutada, kuid ainult sama putukaliigi jaoks. Kahjuri kahjustuse märgatav alanemine saavutatakse tavaliselt 2-3 aastase väljapüügi tulemusena. Et hoida ära kahjuri arvukuse uus tõus aias, tuleks seal püüniste kasutamist jätkata edaspidigi.

Pakis on 1-kaetud kartongist püünis, 2-feromoonkapslit, 2-liimistatud kleeppõhja ja 2-kinnitusdetaili. NORM 1 püünis ühe õunapuu kohta ÕUNAPUU-VÕRGENDIKOI 1tk (Yponomeuta malinellus) liblika eestiivad on valged, piki tiiba kolm rida musti täppe, tagatiivad on hõbehallid, tiibade sirulaius 18-20 mm. Liblikad kooruvad nukkudest juuli teisel poolel, nende lendlus kestab umbes kuu aega ja toimub hämaras, tuulevaikse ilmaga. Päeval istuvad liblikad liikumatult lehtede alaküljel ega ole märgatavad. Peale lendlust munevad viljastatud liblikad peenikestele okstele 20-80 munast koosnevad kogumikud, mis on pealt kaetud 3-4 mm läbimõõduga kilbikestega, mille alla jäävad juba sügisel munadest kooruvad väikesed röövikud ka talvituma. Kevadest alates toituvad röövikud lehtedest ja valmistavad oma eritatavast nõrest võrgendipesi, milles elavad kolooniatena, kasvades 30-40 päevaga kuni 18 mm pikkusteks valkjas- või hallikas-kollasteks röövikuteks iseloomuliku täpireaga seljal. Nad nukkuvad samades võrgendipesades, nukud arenevad 2-nädalat ja tavaliselt juuli teisel poolel kooruvad uued liblikad. Õunapuu-võrgendikoi valmik (liblikas), röövik ja võrgendipesa. Feromoonpüünis õunapuu-võrgendkoile Aeg-ajalt tabavad Eestimaa aedu õunapuuvõrgendikoi rohkema esinemise aastad. Kuigi võrgendikoi (Yponomeuta malinellus) röövikud ei kahjusta vilju, vaid lehti, kurnab ka see puud ja kahjuri rohke esinemise korral väheneb (lisaks puude ebameeldivale väljanägemisele) saak. Kevadel toituvad talvitunud tibatillukesed röövikud alul noorte lehtede säsikoest (lehtede sees), kuid umbes õitsemise ajal väljuvad ja hakkavad valmistama eritatavast nõrest võrgendipesi, millesse liidavad toitumiseks aina uusi õunapuu lehti. Kahjuri hulgalisel esinemisel hävitatakse kogu lehestik ja puu võib känguda. Õunapuu võrgendikoi liblikad kooruvad nukkudest juuli teisel poolel, nende lendlus kestab umbes kuu aega ja toimub hämaras, tavaliselt tuulevaikse ilmaga. Kasutades 2-3 õunapuu- võrgendikoi feromoonpüünist saate avastada selle kahjuri olemasolu oma aias ja hinnata püünispüükide abil tema arvukust oma aias. Kasutades püüniseid suuremal arvul võib nende abil kahjurliblikaid välja püüdes ära hoida nende arvukuse edasist kasvu aias. Feromoonpüünistes kasutatavad kummikapslikesed on immutatud võrgendikoi emasliblika poolt eritatava lõhnaaine – feromooni analoogiga, mis meelitab püünisesse sama liigi isasliblikaid. Feromoonid pole mürgised ja kasutatavad doosid (l mg) on imeväikesed ega saasta loodust.Püünise kokkupanek Püünise põhjatahu otsad murtakse üles. Liimistatud põhjade paar tõmmatakse lahti ja üks liimpõhi asetatakse liimiga ülespoole põhjatahule. Liimpõhja keskele asetatakse kummist feromoonkapsel (dispenser). Läbi aukude pannakse kinnitusdetailid, mille abil püünis kinnitatakse oksa külge. Püünis riputatakse võimalikult horisontaalselt õunapuu lõuna-või läänepoolse välimise oksa külge, nii et ta oleks varjatud otseste päikesekiirte eest. Feromoonpüüniste kasutamisel kahjuri jälgimiseks (monitooringuks) riputatakse need umbes 2 m kõrgusele, nii et neid oleks võimalik iga nädal kontrollida. Selleks avatakse püünis otsast ja eemaldatakse spaatli või noaotsa abil putukad liimpõhjalt ning registreeritakse õunakoi liblikate arv püünises. Kui kontrollimisel osutub, et liimpõhi on tolmunud või putukate ja prahiga kattunud, tuleb ta asendada uuega. Kahjuri hulgalisel esinemisel, kui püünised püüavad nädalaga 5-10 või rohkemgi liblikat keskmiselt ühe püünise kohta, on soovitav läbi viia pritsimine ja jätkata ka pärast seda õunapuu-võrgendikoi arvukuse jälgimist, et otsustada teise pritsimise vajalikkus. Kui püünispüügid on alla tõrjekriteeriumi, on soovitav mitte pritsida. Sellega säästate loodust ja hoiate kokku asjatud kulutused insektitsiidile. Kahjuri arvukuse edasise tõusu vältimiseks soovitame suurema arvu püüniste väljariputamist (s-o. massilist väljapüüki). Õunapuu-võrgendikoi liblikate väljapüük feromoonpüünistega sobib selle kahjuri tõrjeks väga hästi just koduaedadesse, kus ei soovita üldse kasutada või kasutatakse võimalikult vähe insektitsiide. Väljapüügiks tuleb arvestada püünis iga täiskasvanud õunapuu või kahe noore puu kohta, ning riputada need kindlasti kõrgemale, soovitavalt 2-3 m kõrgusele, kuna kahjurliblikad lendlevad peamiselt õunapuu krooni ülemises kolmandikus. 3-4 nädala möödudes tuleks selleks ajaks enamasti juba parasjagu tolmunud ja putukate ning prahiga kattunud liimpõhi püünised kindlasti välja vahetada. Kui lendlus kestab kauem (oleneb peamiselt ilmastikust), tuleks juuli teisel poolel välja vahetada nii liimpõhi kui ka dispenser. Kui tagavarakapslit ei vajata, võib seda suletud pakendis jahedas kohas säilitada ja kasutada järgmisel kevadel. NB! Põhjadel kasutatav liim on väga kleepuv ega ole veega maha pestav. Käte puhastamiseks võib kasutada tavalist või lakibensiini (white spirit); vähem efektiivne on toiduõli vmt. Kui püünise korpus pole ilmastikust liialt rikutud, võib teda järgmisel aastal uuesti kasutada, kuid ainult sama putukaliigi jaoks. Et hoida ära kahjuri arvukuse uus tõus aias, tuleks seal püüniste kasutamist jätkata edaspidigi.

NORM 1 püünis 2-3 m hernepeenra kohta. Suuremal põllul panna püünised ümberringi umbes 20 m vahedega ning lisaks mõned keskele Hernemähkuri liblikate väljapüük feromoonpüünistega sobib hästi koduaedadesse, kus ei soovita kasutada või kasutatakse võimalikult vähe insektitsiide. Hernemähkuri röövikud on u 6mm pikad valged või kollased tumedate peadega ussikesed. Nad põhjustavad herneste ussitamist juulis-augustis. KASUTAMINE Kasutades hernemähkuri feromoonpüünist, saate avastada selle kahjuri olemasolu oma aias ja hinnata püünispüükide abil tema arvukust, et otsustada keemilise tõrje vajalikkuse üle. Kasutades püüniseid suuremal arvul, saate hernemähkuri liblikaid välja püüdes vähendada selle kahjuri arvu aias (nn massilise väljapüügi meetodil). Kui püünispüügid on alla 5-10 liblika ööpäevas, on soovitav mitte pritsida! Sellega säästate loodust Ja hoiate kokku asjatud kulutused insektitsiidile. Feromoonpüünis on väike plastikmajake, kuhu pannakse kuivamatu liimiga sisepõhi ja feromooniga - immutatud kapsel. Püünis meelitab liblikad majakesse, kus nad liimipõhjale kinni jäävad ja hukkuvad. NB! Põhjadel kasutatav liim on väga kleepuv ega ole veega maha pestav. Käte puhastamiseks võib kasutada tavalist või lakibensiini (white spirit); vähem efektiivne on toiduõli vmt. Püünise kokkupanek Püünise põhjatahu otsad murtakse üles. Liimpõhjad tõmmatakse lahti ja üks liimpõhi asetatakse liimiga ülespoole püünise põhjale. Liimpõhja keskele asetatakse kummist feromoonkapsel. Läbi aukude pannakse kinnitusdetailid, mille abil püünis kinnitatakse oksa külge. Tagavarakapslit säilitada suletud pakendis jahedas kohas. PAKEND 1 plastikpüünist, 2 feromoonkapslit, 2 liimistatud kleeppõhja, 2 kinnitusdetaili. HERNEMÄHKUR Hernemähkuri valmikud on hallid või pruunid, külgedelt kollaste märgistustega väikesed liblikad, tiibade sirulaiusega 12-16 mm. Hernemähkur hakkab lendlema herne õitsemise ajal (juuni/juuli). Emasliblikad munevad oma vastsed hernekaunadele, kellest kooruvad röövikud, kes põhjustavadki nn herneste ussitamist. Röövikud on valged või kollased, tumedate peadega ning umbes 6 mm pikad. Röövikud rändlevad taimes, enne kui sisenevad kauna, millest nad toituvad kuni kuu aega. Röövikud väljuvad kaunast seda pidevalt süües ning jäävad kookonites mulda talvituma. Röövikud on kõige aktiivsemad juulis-augustis.

Juhtmeta seljaprits herbitsiidide ja taimekaitsevahendite jaoks. Tootja: Sakasmaa Li-ioon aku 18V, elektrooniline juhtimine, 15ltr. Mahuti maht, kolbpump max. 6bar - 1,0ltr. / Min, käepide sulgventiiliga, pihustoru painutatud 50cm koos reguleerimisdüüsiga, laadija, kaal 4,4kg, aku mahutavus u. 9 tundi. rõhul 1,5 baari.

Pakis on 1-kaetud kartongist püünis, 2-feromoonkapslit, 2-liimistatud kleeppõhja ja 2-kinnitusdetaili. PLOOMIMÄHKURI (Grapholita funebrana) valmikud on tumepruunide eestiibade ja metalselt läikivate pruunikashallide tagatiibadega väikesed liblikad, tiibade sirulaiusega 14-15 mm. Tiibade välisserval on hele rant. Liblikate lendlus toimub hämaras, sooja ja vaikse ilmaga pärast ploomipuude õitsemist ühe kuni kahe kuu jooksul. Emasliblikad munevad peale lendlust ja paaritumist noortele viljadele munad, millest 7-10 päeva pärast kooruvad röövikud, kes sisenevad viljadesse. Sisenemisava kohale tekib iseloomulik läbipaistev kummitaoline tilgake. Röövik toitub viljas 17-50 päeva, täites selle luu ümbruse ekskrementidega. Kahjustatud viljade kasv peatub ja nad varisevad enneaegselt. Täiskasvanud, 12-15 mm pikkused roosakaspunase keha ja pruuni peaga röövikud siirduvad puude tüvedele, kus talvituvad kookonites korba all ja koorepragudes, mõnikord ka maapinnal. Ploomimähkuri valmik pealt- ja külgvaates ning röövik kahjustatud ploomis. Feromoonpüünis ploomimähkurile Kasutades 2-3 ploomimähkuri feromoonpüünist, saate avastada selle kahjuri olemasolu oma aias ja hinnata püünispüükide abil tema arvukust, et otsustada keemilise tõrje vajalikkuse üle. Kasutades püüniseid suuremal arvul (üks iga täiskasvanud puu kohta), saate ploomimähkuri liblikaid välja püüdes vähendada selle kahjuri arvu (nn massilise väljapüügi meetodil). Püünise kokkupanek Püünise põhjatahu otsad murtakse üles. Liimistatud põhjade paar tõmmatakse lahti ja üks liimpõhi asetatakse liimiga ülespoole põhjatahule. Liimpõhja keskele asetatakse kummist feromoonkapsel (dispenser). Läbi aukude pannakse kinnitusdetailid, mille abil püünis kinnitatakse oksa külge. Püünis riputatakse võimalikult horisontaalselt puu lõuna-või läänepoolse välimise oksa külge, nii et ta oleks varjatud otseste päikesekiirte eest. Feromoonpüünise kasutamisel ploomimähkuri jälgimiseks (monitooringuks) riputatakse need umbes 2 m kõrgusele, nii et neid oleks võimalik iga nädal kontrollida. Selleks avatakse püünis otsast ja eemaldatakse spaatli või noaotsa abil putukad liimpõhjalt ning registreeritakse ploomimähkuri liblikate arv püünises. Kui kontrollimisel osutub, et liimpõhi on tolmunud või putukate ja prahiga kattunud, tuleb ta asendada uuega. Kahjuri hulgalisel esinemisel, kui püünised püüavad nädalaga 10 või rohkem liblikat keskmiselt ühe püünise kohta, on soovitav läbi viia pritsimine ja jätkata ka pärast seda ploomimähkuri arvukuse jälgimist, et otsustada teise pritsimise vajalikkus. Kui püünispüügid on alla tõrjekriteeriumi, on soovitav mitte pritsida. Sellega säästate loodust ja hoiate kokku asjatud kulutused insektitsiidile. Kahjuri arvukuse edasise tõusu vältimiseks soovitame suurema arvu püüniste väljariputamist (s-o. massilist väljapüüki). Ploomimähkuri liblikate väljapüük feromoonpüünistega sobib selle kahjuri tõrjeks väga hästi just koduaedadesse, kus ei soovita üldse kasutada või kasutatakse võimalikult vähe insektitsiide. Väljapüügiks tuleb arvestada püünis iga täiskasvanud ploomi või kahe noore puu kohta, ning riputada need kindlasti kõrgemale, soovitavalt 2-3 m kõrgusele, kuna ploomimähkuri liblikad lendlevad peamiselt puu krooni ülemises kolmandikus. 3-4 nädala möödudes tuleks selleks ajaks enamasti juba parasjagu tolmunud ja putukate ning prahiga kattunud liimpõhi püünised kindlasti välja vahetada. Kui liblikate lendlus kestab kauem (oleneb peamiselt ilmastikust), tuleks juuli teisel poolel välja vahetada nii liimpõhi kui ka dispenser. Kui tagavarakapslit ei vajata, võib seda suletud pakendis jahedas kohas säilitada ja kasutada järgmisel kevadel. NB! Põhjadel kasutatav liim on väga kleepuv ega ole veega maha pestav. Käte puhastamiseks võib kasutada tavalist või lakibensiini (white spirit); vähem efektiivne on toiduõli vmt. Kui püünise korpus pole ilmastikust liialt rikutud, võib teda järgmisel aastal uuesti kasutada, kuid ainult sama putukaliigi jaoks. Kahjuri kahjustuse märgatav alanemine saavutatakse tavaliselt 2-3 aastase väljapüügi tulemusena. Et hoida ära kahjuri arvukuse uus tõus aias, tuleks seal püüniste kasutamist jätkata edaspidigi.

Pakis on 1-kaetud kartongist püünis, 2-feromoonkapslit, 2-liimistatud kleeppõhja ja 2-kinnitusdetaili. NORM 1 püünis ühe õunapuu kohta ÕUNAPUU-VÕRGENDIKOI 1tk (Yponomeuta malinellus) liblika eestiivad on valged, piki tiiba kolm rida musti täppe, tagatiivad on hõbehallid, tiibade sirulaius 18-20 mm. Liblikad kooruvad nukkudest juuli teisel poolel, nende lendlus kestab umbes kuu aega ja toimub hämaras, tuulevaikse ilmaga. Päeval istuvad liblikad liikumatult lehtede alaküljel ega ole märgatavad. Peale lendlust munevad viljastatud liblikad peenikestele okstele 20-80 munast koosnevad kogumikud, mis on pealt kaetud 3-4 mm läbimõõduga kilbikestega, mille alla jäävad juba sügisel munadest kooruvad väikesed röövikud ka talvituma. Kevadest alates toituvad röövikud lehtedest ja valmistavad oma eritatavast nõrest võrgendipesi, milles elavad kolooniatena, kasvades 30-40 päevaga kuni 18 mm pikkusteks valkjas- või hallikas-kollasteks röövikuteks iseloomuliku täpireaga seljal. Nad nukkuvad samades võrgendipesades, nukud arenevad 2-nädalat ja tavaliselt juuli teisel poolel kooruvad uued liblikad. Õunapuu-võrgendikoi valmik (liblikas), röövik ja võrgendipesa. Feromoonpüünis õunapuu-võrgendkoile Aeg-ajalt tabavad Eestimaa aedu õunapuuvõrgendikoi rohkema esinemise aastad. Kuigi võrgendikoi (Yponomeuta malinellus) röövikud ei kahjusta vilju, vaid lehti, kurnab ka see puud ja kahjuri rohke esinemise korral väheneb (lisaks puude ebameeldivale väljanägemisele) saak. Kevadel toituvad talvitunud tibatillukesed röövikud alul noorte lehtede säsikoest (lehtede sees), kuid umbes õitsemise ajal väljuvad ja hakkavad valmistama eritatavast nõrest võrgendipesi, millesse liidavad toitumiseks aina uusi õunapuu lehti. Kahjuri hulgalisel esinemisel hävitatakse kogu lehestik ja puu võib känguda. Õunapuu võrgendikoi liblikad kooruvad nukkudest juuli teisel poolel, nende lendlus kestab umbes kuu aega ja toimub hämaras, tavaliselt tuulevaikse ilmaga. Kasutades 2-3 õunapuu- võrgendikoi feromoonpüünist saate avastada selle kahjuri olemasolu oma aias ja hinnata püünispüükide abil tema arvukust oma aias. Kasutades püüniseid suuremal arvul võib nende abil kahjurliblikaid välja püüdes ära hoida nende arvukuse edasist kasvu aias. Feromoonpüünistes kasutatavad kummikapslikesed on immutatud võrgendikoi emasliblika poolt eritatava lõhnaaine – feromooni analoogiga, mis meelitab püünisesse sama liigi isasliblikaid. Feromoonid pole mürgised ja kasutatavad doosid (l mg) on imeväikesed ega saasta loodust.Püünise kokkupanek Püünise põhjatahu otsad murtakse üles. Liimistatud põhjade paar tõmmatakse lahti ja üks liimpõhi asetatakse liimiga ülespoole põhjatahule. Liimpõhja keskele asetatakse kummist feromoonkapsel (dispenser). Läbi aukude pannakse kinnitusdetailid, mille abil püünis kinnitatakse oksa külge. Püünis riputatakse võimalikult horisontaalselt õunapuu lõuna-või läänepoolse välimise oksa külge, nii et ta oleks varjatud otseste päikesekiirte eest. Feromoonpüüniste kasutamisel kahjuri jälgimiseks (monitooringuks) riputatakse need umbes 2 m kõrgusele, nii et neid oleks võimalik iga nädal kontrollida. Selleks avatakse püünis otsast ja eemaldatakse spaatli või noaotsa abil putukad liimpõhjalt ning registreeritakse õunakoi liblikate arv püünises. Kui kontrollimisel osutub, et liimpõhi on tolmunud või putukate ja prahiga kattunud, tuleb ta asendada uuega. Kahjuri hulgalisel esinemisel, kui püünised püüavad nädalaga 5-10 või rohkemgi liblikat keskmiselt ühe püünise kohta, on soovitav läbi viia pritsimine ja jätkata ka pärast seda õunapuu-võrgendikoi arvukuse jälgimist, et otsustada teise pritsimise vajalikkus. Kui püünispüügid on alla tõrjekriteeriumi, on soovitav mitte pritsida. Sellega säästate loodust ja hoiate kokku asjatud kulutused insektitsiidile. Kahjuri arvukuse edasise tõusu vältimiseks soovitame suurema arvu püüniste väljariputamist (s-o. massilist väljapüüki). Õunapuu-võrgendikoi liblikate väljapüük feromoonpüünistega sobib selle kahjuri tõrjeks väga hästi just koduaedadesse, kus ei soovita üldse kasutada või kasutatakse võimalikult vähe insektitsiide. Väljapüügiks tuleb arvestada püünis iga täiskasvanud õunapuu või kahe noore puu kohta, ning riputada need kindlasti kõrgemale, soovitavalt 2-3 m kõrgusele, kuna kahjurliblikad lendlevad peamiselt õunapuu krooni ülemises kolmandikus. 3-4 nädala möödudes tuleks selleks ajaks enamasti juba parasjagu tolmunud ja putukate ning prahiga kattunud liimpõhi püünised kindlasti välja vahetada. Kui lendlus kestab kauem (oleneb peamiselt ilmastikust), tuleks juuli teisel poolel välja vahetada nii liimpõhi kui ka dispenser. Kui tagavarakapslit ei vajata, võib seda suletud pakendis jahedas kohas säilitada ja kasutada järgmisel kevadel. NB! Põhjadel kasutatav liim on väga kleepuv ega ole veega maha pestav. Käte puhastamiseks võib kasutada tavalist või lakibensiini (white spirit); vähem efektiivne on toiduõli vmt. Kui püünise korpus pole ilmastikust liialt rikutud, võib teda järgmisel aastal uuesti kasutada, kuid ainult sama putukaliigi jaoks. Et hoida ära kahjuri arvukuse uus tõus aias, tuleks seal püüniste kasutamist jätkata edaspidigi.

Jagoda herbitsiidi- ehk mürgiprits TEKLA on traktori ette paigaldataval poomil seade, mis on mõeldud põõsaste all kasvava umbrohuni jõudmiseks... sobib põõsad sõstard, karusmarjad, arooniad, jne. Tootmises seade nii ühe- kui ka kahepoolse versioonina. Hüdrauliline tala tõstmine/langetamine. Hüdrauliliselt reguleeritav laius. Pritsimoodulite erikonstruktsioon võimaldab pritsida võimalikult põõsa või puu lähedalt. Kaitsekardinate ja ejektorotsikute kasutamine kaitseb puuokste ja põõsaste pritsimise eest. Seadme tööosa kallutatav struktuur võimaldab vedeliku täpsemat kandmist tööpiirkonda, vältides ebasoovitava piirkonna pritsimist ja kahjustusi. Pihusti on varustatud sulgeventiiliga. Pritsmete esi- ja tagakaitsed pikendatakse on kuni maani. Katte tagumine vahesein on läbipaistev, võimaldades visuaalselt kontrollida pihustite tööd. Varustatud hoiu- ja transpordistendiga. Erinevad mudelid: TE-001 Ühepoolne ilma varda kinnituseta, TE-002 Ühepoolne parem- või vasakpoolne reguleeritava töölaiusega vahemikus 1,6 m kuni 2,0 m, TE-003 Ühepoolne hüdrosilindriga laiuse reguleerimiseks, TE-004 kahepoolne TEKLA 2 reguleeritav töölaius vahemikus 3,2 m – 4,0 m, TE-004W kahepoolne TEKLA 2W õhuke reguleeritav töölaius vahemikus 2,8–3,44 m, TE-005 Kahepoolne hüdrosilindritega laiuse reguleerimiseks, Kõigi versioonide jaoks on soovi korral saadaval masina hüdrauliline tõstmine/langetamine. Tehnilised andmed Terkla 1 TE-001: töörõhk 2-4bar, töökiirus kuni 10km/h, tööjõudlus 0,5-1ha/h, kaal 75kg, pikkus 1050mm, tööala 1600-2000mm, kõrgus 1150mm ja pritse laius 1140mm Rohkem infot tootja kodulehelt Cider Mill OÜ on Jagoda toodete ametlik esindaja Eestis!